Kollektsiooni on koondatud mitmesugused tervisega seotud palad ajaperioodist 1948-1966. Käsitletakse haiguste ennetamist (vaktsineerimine, vitamiinide tootmine), erinevaid raviprotseduure (südameoperatsioon, tehisneeru paigaldamine, hambaravi võtted), ravimite tootmist (rästikumürgist saadud ravim Vipratox) ning uusi tehnilisi arenguid (röntgenbuss, paremad võimalused südametegevuse mõõtmiseks). Tähelepanu juhitakse ka doonorluse olulisusele ning tähistatakse Punase Risti juubelit.

Jahikoer Ramsese seiklused Edgar Valteri samanimelise lasteraamatu motiividel. Ramses on jahikoer, kes armastab loomi ja linde. Kuna tema peremehel, hajameelsel jahimehel on suur kirg metsa minna, ei saa Ramseski kodus lesida ja unistada, vaid peab - vähemalt näiliselt - oma jahikoera kohustusi täitma. Koos satuvad nad pidevalt täbaratesse olukordadesse ja vahel juhtub sedagi, et saakloomast saab mänguseltsiline ja lindudest-kaladest piknikuseltskond. Lahke ja suuremeelse loomuga Ramses on eeskujuks ka oma vahel mõtlematult tegutsevale peremehele.

Filmi saamisloost:

1974. aastal mõtles Edgar Valter ennast jahimeheks ja endale sõbraks mõtles ta välja jahikoera, kes sai Egiptuse vaarao järgi nimeks Ramses. Valmis koomiksiraamat “Jahikoera memuaarid”, mille põhjal Heiki Ernits tegi aastatel 1985–1987 neljaosalise joonisfilmi.

„Ramsese vempude“ sünnilugu on põnev. Pärast üht skandaali mõõtu vahejuhtumit poliitiliseks kistud pilapildiga pidi karikaturist ja joonisfilmitegija Heiki Ernits mõneks ajaks autorifilmidest suu puhtaks pühkima. Talle lükati ette hoopis lastele mõeldud joonissari „Ramsese vembud“, Kesktelevisiooni tellimus Moskvast. Ramsese aga teeb eriti meeldivaks karakteriks see, et ta peaks olema kange jahikoer, aga tegelikult on paras hipi, kes ei suuda lillelegi liiga teha, pardist või metsseast rääkimata. Loodusega kooskõlas elamine, vägivallatu maailmanägemine väljenduvad siin kõige argisemates olukordades. Sest tõesti – milleks tappa looma, kui su ainus eesmärk on tema naha või sarvedega teiste inimloomade ees uhkeldada? Ramsesele tundub palju arukam karule vihma eest varju pakkuda ja linnukestega võileiba jagada. Vaatamata tugevale sisemisele tsensuurile õnnestus Ernitsal ikkagi ekraanile tuua kanged teisitimõtlejad!

Režissöör Heiki Ernits, helilooja Olav Ehala.

Eesti Filmiajakirjanike Ühing autasustab igal aastal parima Eesti filmi meie oma kodumaise Oscari ehk kuldse Neitsi Maaliga, mis on Eesti Vabariigi iseseisvusaja vanim filmiauhind. Esmakordselt anti parima Eesti filmi auhind välja 1994. aastal ning kolme aastakümne jooksul on filmikriitikud pärjanud nii lühi- kui ka täispikki, samuti mängu-, anima- ja dokumentaalfilme. Sealhulgas on tunnustuse pälvinud nii debüütfilmid kui ka elavate klassikute kätetöö.

Läbilõige Neitsi Maali laureaatidest annab tunnistust Eesti filmikunsti rikkalikkusest ja mitmekesisusest, mille magusamaid vilju saab käesolevas kollektsioonis nautida.